"Võimatu võimalikuks" sünnilugu: OSA 1
Koostöö sai alguse 2. novembri 2022 telefonikõnest Raini ja Kristeli vahel. Allpool saad lugeda mõlema poole vaadet ja stardipauku olümpiaprojektile “Võimatu võimalikuks”.
Rain Seepõld on ultrasportlane, keda kannustab liikumine ja soov avastada erinevaid liikumisviise. Ta on 100 x 10 km teatejooksus üks Guinessi rekordiomanikest, võitnud rogaini MMil Hispaanias koos Timmo Tammemäega kuldmedali (2019) ja läbinud mitmeid erinevate spordialade maratone.
Juba tema olemuses on kalduda ekstreemsustesse: olgu selleks 24-tunni jooksuvõistlus või enda teostatud idee joosta ümber Saaremaa (317 km).
Kilian Jornet ,,Run or Die” raamat oli koht, kus ma esimest korda sõnale “Skimo” peale sattusin. Lugesin, kuidas Kilian on noorukist saati talvel suuskadel treeninud ja suvel palju jooksnud, olles mõlemal alal olnud meeletult edukas. Edu eduks, mind inspireeris tema võime neil hetkedel kohal olla ja neid märgata. Mulle meeldis tema viis, kuidas ta sporti nägi ja kuidas ta suutis kõiki konkurente austada ja nendesse lugupidavalt suhtuda, korduvalt nad nii vaimselt kui füüsiliselt üle mängida ja nende elu võistlusrajal põrgulikuks muuta.
Skimo sai minu jaoks populaarseks otsingusõnaks ja sellest tekkis mul huvi katsetada Eestis võimalikke alternatiive: matkasuusatamine rabadel ja looduses. Salamisi oli küll plaane seda kuskil proovida, aga plaanideks need jäidki.
2022. aasta oktoobris otsustasin kandideerida Fjällräven Polar kelgukoerte matkale. Ekspeditsioon, kus tuleb Rootsi ja Norra polaaraladel läbida 6 päeva jooksul ekstreemsetes ilmastikuoludes kelgurakendi taga 300 km. Kümnetest tuhandetest kandideerijatest valitakse osalema vaid 12 inimest üle maailma. Mulle meeldivad küll nii koerad kui ka ürgne loodus, aga minu eesmärk oli pigem haarata kinni kõigest, mis viiks mind lähemale lumele ja mägedele.
Samal päeval kui tegin oma esimese avaliku postituse kandideerimisprotsessis (2. november) helistas mulle Kristel SportTravelist. Olime küll varasemalt korra SportTraveli 220 km suusamaratoni reisil Põhja-Rootsis kohtunud, aga põhjalikumalt me teineteist ei teadnud. Esiteks tegi ta pakkumise, et võiksin hakata arendama uut reisisuunda ehk skitouringut. See seeme langes viljakale pinnasele ja tundus täiesti loomuliku järgmise sammuna suunas, mida mul veel täpselt teada ei olnud, aga kuhu poole olin juba pikemalt teel olnud.
Kõne järgmises osas teatas Kristel, et tal on tugev nägemus, et mina peaksin sportlikult Skimoga tegelema ja ta näeb, et ma võiksin 2026. aasta olümpiamängudel sellel alal Eestit esindamas olla. Nagu iga eestlane, on ka minul natuke ebamugav selliseid motiveerivaid või sütitavaid ideid kohe vastu võtta. Otseloomulikult olen oma unenägudes võitnud nii OM kui ka teiste tiitlivõistluste medaleid, harjutanud tuhandeid kordi lõpusprinti kõigi maailmameistrite ja olümpiavõitjate vastu ja enamasti väljunud neist duellidest ka võitjana.
Ühe vahega – see on olnud unenägudes. Aga mul ei olnud hetkekski Kristeli kõne ajal tunnet, et ma ei peaks proovima või poleks selleks võimeline. Saan väga selgelt aru, et ma ei ole praegu veel sellel tasemel, aga nüüdseks, juba 3 kuud hiljem on see arusaam, kuidas ma sinnapoole liikuda saan ja paremaks saan, muutunud aina selgemaks.
Seega koos SportTraveliga eesotsas Kristeliga, oleme me hakanud käima rada, milles tahame avastada, mis on enda parimat andes, julgeid käike tehes ja suuremat plaani usaldades võimalik.
Loe Kristeli lugu SIIT.
