Mitu Munamäge ja kuhjaga julgust
Eestis lihtsalt pole võimalik harjutada seda, mida võimaldavad Alpid. Tegelikkuses ei osanud Jüri enne rattalaagrit ette kujutada, mis teda seal mägedes päriselt ees ootab – pole ju rattaga jõudnud veel Munamäe otsagi, mis siis nendest 2000-3000 m tippudest rääkida.
Küll aga saatis teda suur ootuspõnevus ja kindel teadmine, et vaatamata mõnele hirmutavale laskumisele või tõusule, on sealt nii nii palju õppida. Sügaval sisimas tärkas ka juba mesimagus tunne: “Oh, küll ma siis pärast alles Eestis kihutan!”.
Meie spordireiside eestvedaja Jüri jagab enda kogemusi ja võite möödunud rattalaagrist allool olevas intervjuus.
Alpide maastikurattalaager toimus 7.-14. juuli 2021 Austria ühes populaarsemas keskuses Saalbachis. Seal piirkonnas toimuvad ka igal aastal downhilli ja cross-country rattasõidu MK-etapid. Erinevas raskusastmes rattaradu on avastamiseks lausa 400 km ulatuses.
Kaks laagripäeva olid organiseeritud koostöös kohaliku rattalegendi ja maastikusõidu instruktori Reini Woisetschlähgeriga, et omandada võimalikult kiiresti mägedes sõitmiseks vajalikud oskused ja teadmised.
Miks arvasid, et see laager on vajalik?
Käisime 2020. aasta suvel Alpides matkamas ja nägin, millised rajad seal on ja kui palju rattureid seal sõitmas käib. Kokkusattumisena tegime just samal aastal sõpradega enda debüüdi Estonian Cupi maastikuratta sarjas. Neil radadel oli hästi näha, kuidas mõne järsema laskumise puhul mehed kõhklema hakkasid.
Ja seda lihtsalt vähese kogemuse ja praktika tõttu. Niisiis oli kindel Alpidesse oskustejahile minek!
Milliseid kogemusi laagrist said?
Kogemusi tuli seinast seina. Sõitsime kilomeetrite pikkuseid ülesmäge lõike, vahelduseks downhilli radu ja ka mäest alla tavalisi kruusateid. Üle mägede oli suhteliselt lähedal ka tuntuim Austria MTB keskus Leogangi Bikepark. Käisime sealgi paaril korral. Suures pildis harjutasime küllaltki ekstreemsetel radadel ja järskudel nõlvadel singlite sõitmist.
Mis kasu oled kogenud ka veel mitu kuud pärast laagrit?
Olen väga rahul! Palju on juures enesekindlust tehnilisematel lõikudel ja ka laskumistel on hoog suuremaks läinud, eriti võistlustel on seda märgata. Võrreldes eelmise aasta samades kohtades sõidetud maratonidega on kiirus suurem, keskmine pulss madalam ja enesetunne kordades parem. Võhma ja jõudu jagub ka mägedes turnida!
Käisime hiljuti Norras Birkebeinerrenneti rattamaratonil. Sealsed tõusud on korralikult pikad (ca 12 km järjest ülesmäge) ja laskumised keerukad. Tõusud läksid suhteliselt kergelt ja laskumistel ei jäänud ka teistest maha.
Kahjuks Eestis ei olegi nii pikki tõuse, kus saaks sellist trenni teha ja seega olen kindlasti ka järgmisel aastal Alpidesse minemas!
VAATA VIDEOSID! ⬇
Tahad reaalselt kogeda, mis tunne oli sealt mägedest alla tuhiseda?
Rattalaagris osalenud Tarvi Olli pani kokku superägedad videod: esimene on treeneriga päevast ja tehniliste oskuste arendamisest (muidugi ka uute kiiruste avastamisest).
Teine sellest, kuidas neid mägede trikke iseseisvalt harjutati (sh seiklused puuroigastel ja mõtted “Kas me ikka lähme siit alla?”).
Kõige tipuks mindi üheskoos avastama suurejoonelisi Leogangi radasid, kus toimuvad ka iga-aastaselt maastikuratta maailmakarika etapid (Mountain Bike World Cup). Kolmandast videost leiad just neid radu ja palju rõõmuhõiskeid sinna sekka!